Hollandi sõda, (1672–78), teine vallutussõda, mille viis prantslane Louis XIV ja kelle peamine eesmärk oli konfliktis saavutada Hispaania Madalmaade valdus Prantsuse valduses pärast Hollandi Vabariigi nõusoleku sundimist. Inglise-Hollandi kolmas sõda (1672–74) oli osa sellest üldisest sõjast. Pärast h
Loe EdasiConquistador, kes on üks 16. sajandi Hispaania Ameerika, eriti Mehhiko ja Peruu vallutamise eestvedajaid. Mehhiko vallutamise viis läbi Hernan Cortes, kes maabus Veracruzis 1519. aastal; Peruu vallutasid Francisco Pizarro ja Diego del Almagro, mis algas 1531. aastal.
Loe EdasiHiina sõjajumal Guandi, kelle tohutu populaarsus lihtrahva seas põhineb kindlal veendumusel, et tema kontroll kurjade vaimude üle on nii suur, et isegi näitlejad, kes mängivad tema osa draamades, jagavad oma võimu deemonite üle. Guandi pole mitte ainult sõdurite loomulik lemmik, vaid on valitud patrooniks
Loe EdasiGulag, Nõukogude töölaagrite süsteem ning sellega kaasnevad kinnipidamis- ja transiidilaagrid ning vanglad, kus 1920. aastatest kuni 1950. aastate keskpaigani olid Nõukogude Liidu poliitvangid ja kurjategijad. Oma kõrgusel vangistas Gulag miljoneid inimesi.
Loe EdasiSeitsme päeva lahingud (25. juuni – 1. juuli 1862) - Ameerika kodusõja lahingute sari, kus konföderatsiooni armee kindral Robert E. Lee juhtimisel sõitis tagasi kindral George B. McClellani liidu väed ja nurjas põhjapoolse katse vallutada Konföderatsiooni pealinn Richmondist Virginias.
Loe EdasiAlkohoolsete jookide tootmise, müügi ja transpordi keelamine, õiguslik tõkestamine Ameerika Ühendriikides aastatel 1920–1933 kaheksateistkümnenda muudatuse alusel. Hoolimata sellest seadusandlusest jõid miljonid ameeriklased ebaseaduslikult alkoholi, põhjustades algust, kõnepruuki ja gangsterismi perioodi.
Loe EdasiRough Rider, Hispaania-Ameerika sõjas, Theodore Roosevelti värbatud USA ratsaväe vabatahtlike rügemendi liige, kuhu kuuluvad muuhulgas kauboid, kaevurid, korrakaitseametnikud ja kolledži sportlased. Nende värvikad ja sageli ebatradoksaalsed ekspluateerimised pälvisid Ameerika ajakirjanduses laialdast reklaami.
Loe EdasiSissisõda, sõjatüüp, mida ebaregulaarsed võitlesid kiiresti liikuvate ja väikesemahuliste aktsioonide käigus ortodokssete sõjaväe- ja politseijõudude ning mõnikord ka konkureerivate mässuliste jõudude vastu, kas iseseisvalt või koos suurema poliitilis-sõjalise strateegiaga. Lisateavet sissisõja kohta leiate sellest artiklist.
Loe EdasiSaksa ohvitser, kes töötas välja rünnakuplaani, mida Saksa armeed I maailmasõja puhkedes kasutasid.
Loe EdasiRenessanssikunst, maal, skulptuur, arhitektuur, muusika ja kirjandus, mis on toodetud Euroopas 14., 15. ja 16. sajandil, on suurenenud loodusteadlikkuse, klassikalise õppimise taaselustamise ja individualistlikuma inimvaate koosmõjus.
Loe EdasiSuur nälg, nälg, mis leidis aset Iirimaal aastatel 1845–49, kui kartulisaak järjestikustel aastatel ebaõnnestus. Iiri nälg oli 19. sajandil Euroopas kõige hullem: umbes miljon inimest suri nälga või tüüfuse ja muude näljahädaga seotud haigustesse.
Loe EdasiSee on nimekiri sõdadest, mis on korraldatud kronoloogiliselt sõjategevuse algatamise aasta järgi. (Vt ka sõda; sõjaseadus; sõjatehnika; kollektiivne
Loe EdasiOrkaan Katrina, troopiline tsüklon, mis tabas Ameerika Ühendriikide kaguosa 2005. aasta augustis, rikkudes maksumäära ning põhjustades laialdast kahju ja surma. Lõppkokkuvõttes põhjustas torm kahju üle 160 miljardi dollari ja see vähendas New Orleansi elanikke 2005. aasta sügise ja 2011. aasta vahel 29 protsenti.
Loe EdasiAnne, Suurbritannia kuninglik printsess Royal, kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsogi prints Philipsi teine laps ja ainus tütar.
Loe EdasiPariisi piiramine, (25. november 885 – oktoober 886), ligi aasta kestnud viikingite piiramine Pariisis, tollal Lääne-Frangi kuningriigi pealinnas, mis oli esimene kord, mil viikingid end sisse kaevasid. pika piiramisrõnga asemel, et korraldada haarang ja haarang või korraldada lahing. Nende oma
Loe EdasiPrantsuse-Saksa sõda (19. juuli 1870 - 10. mai 1871), sõda, kus Preisimaa juhitud Saksamaa osariikide koalitsioon alistas Prantsusmaa. Sõda tähendas Prantsusmaa hegemoonia lõppu Mandri-Euroopas ja selle tulemusel loodi ühtne Saksamaa. Saksamaa võidule aitasid kaasa paremad numbrid, organiseeritus ja liikuvus.
Loe EdasiKroonprints Haakon, Norra troonipärija, kuningas Harald V ja kuninganna Sonja ainus poeg. 2001. aastal abiellus ta tavalise ja üksikema Mette-Marit Tjessem Hoibyga ning paaril sündis hiljem kaks last, Ingrid Alexandra ja Sverre Magnuse. Lisateave Haakoni kohta.
Loe EdasiEsimene maailmasõda, rahvusvaheline konflikt, mis aastatel 1914–18 haaras enamuse Euroopa rahvastest koos Venemaa, USA, Lähis-Ida ja teiste piirkondadega. See viis nelja suure keiserliku dünastia langemiseni ja pani Euroopa ühiskonna destabiliseerimisel aluse II maailmasõjale.
Loe EdasiTermopiilide lahing peeti Pärsia sõdade ajal Kreekas keskosas Thermopylae mägipääsul 480 e.m.a. Pärast kolme päeva möödumist Xerxes I palju suuremale Pärsia armeele vastupanu andmisele reetis Ephialtes Kreeka väed ja saatis nende juht Leonidas, kes suri lõppstaadiumi ajal.
Loe EdasiGross-Roseni väike natside koonduslaager, mis loodi 1940. aasta augustis Alam-Sileesias (praegu Strzegom, Poola) Saksamaa Striegau linna lähedal ja saatis paljud vangid T4 programmi jaoks tapmiskeskusesse. Heinrich Himmleri korraldusel võttis see vastu öö ja udu all kinnipeetud vange
Loe Edasi
