Võimude lahusus , seadusandliku, täidesaatva ja kohtuliku funktsiooni jaotamine valitsus eraldi ja sõltumatute asutuste seas. On väidetud, et selline lahusus piirab valitsuse meelevaldsete liialduste võimalust, kuna seaduste väljatöötamiseks, täitmiseks ja haldamiseks on vaja kõigi kolme haru sanktsioone.
Õpetuse võib otsida iidsetest ja keskaegne segavalitsuse teooriad, mis väitsid, et valitsemisprotsessid peaksid hõlmama ühiskonna erinevaid elemente, näiteks monarhiline , aristokraatlike ja demokraatlike huvidega. Esimene doktriini tänapäevane sõnastus oli prantsuse filosoof Montesquieu aastal Seaduste vaimust (1748; Seaduste vaim ), kuigi inglise filosoof John Locke oli varem väitnud, et seadusandlik võim tuleks jagada kuninga ja Parlament .
Montesquieu Montesquieu. Amsterdami Rijksmuuseumi nõusolek
mis neist on 1929. aasta börsikrahhi põhjus?
Montesquieu väide, et vabadust kaitseb kõige tõhusamalt võimude lahusus, sai inspiratsiooni Inglise põhiseadusest, kuigi tema tõlgendust inglise poliitilisest tegelikkusest on vaieldud. Tema töö oli laialdaselt mõjukas, eriti Ameerikas, kus see mõjutas sügavalt USA Põhiseadus . See dokument välistas veelgi poliitilise võimu koondumise, pakkudes peamistes valitsusorganites järkjärgulisi ametiaegu.
Kaasaegne põhiseaduslik süsteemid näitavad väga erinevaid seadus-, täidesaatva- ja kohtuprotsesside korraldusi ning doktriin on seetõttu kaotanud suure osa oma jäikusest ja dogmaatiline puhtus. 20. sajandil viis valitsuse osalus sotsiaalse ja majandusliku elu paljudes aspektides täidesaatva võimu ulatuse laienemiseni, mis kiirenes pärast teine maailmasõda . Mõned, kes kardavad selle arengu tagajärgi isikuvabadusele, on eelistanud vahendite loomist kaebus täitev- ja haldusotsuste vastu (näiteks ombudsmani kaudu), selle asemel, et püüda taastada võimude lahususe doktriini. Vaata ka kontrollid ja saldod .
Copyright © Kõik Õigused Kaitstud | asayamind.com