Puyi , Wade-Gilesi romaniseerimine P'u-i , nimetatud ka Henry Puyi , valitsemisaeg Xuantong , (sündinud 7. veebruaril 1906, Peking, Hiina - surnud 17. oktoobril 1967, Peking), Qing (Manchu) dünastia viimane keiser (1908–1911 / 12) (1644–1911 / 12) aastal Hiina ja Jaapani kontrolli all oleva Manchukuo riigi (hiina keeles Manzhouguo) nukukeiser aastatel 1934–1945.
Puyi sai Mandžu troonile kolmeaastaselt, kui tema onu, Guangxu keiser, suri 14. novembril 1908. Ta valitses regendi ajal kolm aastat ja seejärel 12. veebruaril 1912 vastusena Hiina revolutsioonile. , oli ta sunnitud loobuma troonist , lõpetades Hiina 267-aastase Qingi valitsuse ja 2000 aastat vana imperiaalse süsteemi. Tal lubati edasi elada Pekingi palees. Puyi valis eesnimeks Henry ja hiljem oli ta läänes tuntud kui Henry Puyi. Aastal 1924 lahkus ta Pekingist salaja jaapanlaste elamiseks kontsessioon (koloonia) Tianjinis. 9. märtsil 1932 pandi ta presidendiks ja aastatel 1934–1945 oli ta Jaapani nukuriigi Manchukuo keiser aastal. Mandžuuria (Hiina kirdeosa) Kangde valitsuse pealkirja all.
naomi tõe raamatus
Puyi (paremal) koos isa ja noorema vennaga, 1909. Kongressi raamatukogu, Washington, DC (digitaalne. Id. Cph 3b43250)
millised on viskoossuse ühikud
Puyi Puyi. Encyclopædia Britannica, Inc.
Lõpus teine maailmasõda ta sattus venelaste kätte vangi (august 1945) ja naasis 1950. aastal sõjakurjategijana kohtu alla Hiinasse. Talle anti armu 1959. aastal ja ta läks uuesti Pekingisse elama, kus ta töötas algul botaanikaaia mehaanilises remonditöökojas ning hiljem sai temast Hiina Rahvapartei Konsultatiivkonverentsi kirjanduse ja ajaloo instituudi teadur. Tema autobiograafia, Keisrist kodanikuni , ilmus inglise keeles aastatel 1964–65 ja ta oli 1987. aasta elulooraamatu teema Viimane keiser .
