Microglia , neuronaalse tugiraku tüüp ( neuroglia ) esinevad kesknärvisüsteemis selgrootud ja selgroogsed mis toimib peamiselt immuunrakuna.
valija hääletab, kuidas see töötab
Microglia tuvastas esmakordselt histoloogilise värvimise teel hõbekarbonaadiga aastatel 1919–1921 Hispaania neuroanatoom Pio del Rio-Hortega, kes oli Hispaania histoloogi õpilane Santiago Ramón y Cajal , mis on tuntud oma töö eest neuronite kui närvikoe põhiüksuste loomisel.
Nimena mikroglia soovitab, et need rakud on väikesed - kõige väiksem neurogliast. Microglia tuumad on tavaliselt ovaalse kujuga ja nende rakukehadest väljaulatuvad on õhukesed piklikud protsessid, mis võimaldavad rakkudel kemotaksise (liikumine mööda keemilist gradienti) kaudu liikuda. Mitu aastat oli mikroglia funktsioon ebaselge. Kuid tänapäeval on teada, et need rakud vahendavad kesknärvisüsteemis immuunvastuseid, toimides makrofaagidena, puhastades rakujäägid ja surnud neuronid närvikoest fagotsütoosi (rakkude söömise) käigus.
Mikroglia embrüonaalne päritolu erineb teist tüüpi neurogliatest. Kui teised neurogliad pärinevad neuroektodermina tuntud embrüonaalsest koekihist, mis tekitab närvikoe, siis mikroglia pärineb embrüonaalsest mesodermist, mis tekitab vere- ja immuunsüsteemi rakke. Arenguküpsetes organismides võib mikroglia tekkida ka valged verelibled tuntud kui monotsüüdid, mis ringlevad veres ja liiguvad kesknärvisüsteemi.
preesteriks koolitatud maailmajuht
Mikroglia aktiveerib kesknärvisüsteemi põletik, mille võivad käivitada sellised neuroloogilised degeneratiivsed häired nagu Alzheimeri tõbi või nakkushaiguste, nagu Creutzfeldt-Jakobi tõbi. Uuringud näitavad, et mikroglia aitab prioonide kahjustatud rakkude elimineerimisel edasi lükata ajus haiguste progresseerumist, mis on põhjustatud prioonidena tuntud nakkusosakestest.
Copyright © Kõik Õigused Kaitstud | asayamind.com