Antigeen , aine, mis on võimeline stimuleerima immuunvastust, täpsemalt aktiveerides lümfotsüüte, mis on organismi nakkusevastane võitlus valged verelibled . Üldiselt tunnistatakse antigeenide kahte peamist jaotust: võõrad antigeenid (või heteroantigeenid) ja autoantigeenid (või eneseantigeenid). Võõrad antigeenid pärinevad väljastpoolt keha. Näited hõlmavad viiruste või mikroorganismide osi või aineid (näiteks bakterid ja algloomad), samuti madu mürgis olevaid aineid, toidus sisalduvaid teatud valke ning teiste inimeste seerumi ja punaste vereliblede komponente. Autoantigeenid pärinevad seevastu kehast. Tavaliselt suudab keha eristada ennast endast, kuid autoimmuunhaigustega inimestel kutsuvad normaalsed kehaained esile immuunvastuse, mis viib autoantikehade tekkimiseni. Antigeen, mis indutseerib immuunvastus - st stimuleerib lümfotsüütide tootmist antikeha või antigeeni otse rünnata - nimetatakse immunogeeniks.
mis on energia jäävuse seadus?
antigeen; antikeha; lümfotsüüdid Fagotsüüdirakud hävitavad neid süües viirus- ja bakteriantigeene, B-rakud aga toodavad antikehi, mis seonduvad antigeenidega ja inaktiveerivad neid. Encyclopædia Britannica, Inc.
Antigeenide pinnal on piirkonnad, mida nimetatakse antigeenseteks determinantideks ja mis sobivad lümfotsüütide pinnal komplementaarse struktuuriga retseptormolekulidega ja seonduvad nendega. Lümfotsüütide retseptorite seondumine antigeenide pinnamolekulidega stimuleerib lümfotsüüte paljunema ja alustama immuunvastust - sealhulgas antikeha , tsütotoksiliste rakkude või mõlema aktiveerimine - antigeeni vastu. Stimulatsiooniks moodustunud antikeha kogus sõltub kaasatud antigeeni liigist ja kogusest, kehasse sisenemise viisist ning peremeesorganismi individuaalsetest omadustest.
